Marie Under & Betti Alver
Marie underi ja betti alveri loomingu võrdlus
Ei vaibu
Marie Underile
Ei vaibu,
ei vaju tuhka
looja läidetud luuleread,
kui ta ise põrmu ei pilla
oma süttivat
sulepead.
Ikka põleb ära ta paber.
Ikka pakub end paberiks paas,
tulekindel
tahutud kivi,
raudkalju,
räbune räni
ja mõõgateragi
maas.
Ei kivis ole kõlapinda
ega mõõgas midagi head -
seepärast me inimrinda
looja
kirjutas
oma read.
Betti Alver
Alati, kui räägitakse eesti naisluuletajatest, mõeldakse Betti Alverit ning Marie Underit. Mõlemad luuletajannad kirjutasid rohkelt luuletusi armastusest ja hingepiinadest, läbielamistest ja perekonnast.
Betti Alveri looming
-
mehelik, jõuline, sümbolistlik, arukas, iseseisev, julge
-
ei avalda nii palju nõrkust
-
räägib palju leplikkusest (saatusega)
-
noorusluuletustes pole eriti armastuslüürikat
-
on ette heidetud siiruse ja tundelisuse puudumist
-
leidub iroonilisi autoportreesid, nt: "Sinisukka ballaad"
-
Alver: "Luule ei kanna pükse ei seelikut
Lauluemana
-
uued teemad, folkloor, kirjandustraditsioonid;ørealismi ja sümbolismi omapärane põiming;ørahvaluulelähedane kujundlikkus;øregilaulu stiili ja vormi järgiv lühipoeem “Leib”
Avalik elu
-
kuulus luulerühmitusse Arbujad
Tunnustused
-
1966 Eesti NSV teeneline kirjanik
-
1981 Eesti NSV rahvakirjanik
-
1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind
-
1977 Friedebert Tuglase novelliauhind
-
2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum
-
Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda
Marie Underi looming
-
õrn, hell, tundeline, naiselik, romantiline, elamusrikas, julge
-
näitab välja kõiki naiselikkuse külgi
-
kirjutas ka looduslüürikat
-
noorusluuletused enamasti depressiivse sisuga
-
kogu "Hääl varjust" eritleb ühiskondlikke vahekordi
-
paljud luuletused on pühendatud lähedastele, eriti perekonnale
-
kirjutas ka kriitikalisi luuletusi oma elukaaslaste kohta
Okupatsiooniaegne looming
-
Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). Pagulasperioodil Rootsis avaldades kaks luulekogu "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid.
Avalik elu
-
Kuulus luulerühmitusse Siuru ja Tarapita
Tunnustused
-
1955, 1964 Henrik Visnapuu kirjandusauhind
-
Hiiumaal on mälestuskivi, mis on pühendatud luuletajale
-
Oli Nobeli preemia laureaat
