Marie Under & Betti Alver

Betti alveri looming

TÄHETUND

Tuhm kalender

 

Kevadekartus

 

Kevad - ei tule ja tulla ei tohi -

tuisake, talvised metsad ja mäed!

Aga kui tärkavad lilled ja rohi,

surun ma silmile kõvasti käed.

 

Ütlen siis koidikul ärganud käole:

"Vaakuja vares, kas sul pole und!"

Kukub ent õisi mu kuumale näole -

ohkan ma: "Oh seda värsket lund!"

 

1946

 

Tõrkuja

 

***

 

Ma nägin und: mind jumal jättis maha,

ma sosistasin ainult: pole paha!

Ma nägin und: arm põgenes mu rinnast,

ma kohkusin, kuid lehvitasin kinnast.

Ma nägin und: mu kohal kustus laotus,

ma hüüdsin hämarusse: väike kaotus!

Ma ärkasin: päev avas valge süle,

mu armsam hellalt kummardus mu üle,

kuid surudes end vastu külma seina,

ma tundsin suurt ja põletavat leina.

 

1939

 

Päikesele

 

Maalija lõvipuuris

 

Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist,

pilk purjus lainetava laka toonist,

ma segan värve, teades, et sest puurist

ei vii ma ise välja ühtki joonist.

 

Kui lõvis, kelle küüntest õnn mind päästaks,

ma leiaks kas või mõistmist nagu sõbras, -

siis ometi mind kunagi ei säästaks

mu enda maalit majesteetlik tõbras!

 

1936

 

Kuri päev

 

Räägi tasa minuga

 

Räägi tasa minuga,

siis mu kuulmine on ergem.

Räägi tasa minuga,

tasa taibata on kergem.

 

Inimrõõmu, hingehärmi

tunnen-taban läbi tuule.

Ainult surnud sõnalärmi

kuuldeski mu kõrv ei kuule.

 

1965

 

Helde andja

 

Rätsep Mure

 

Mööda maanteed eile

vihma virevil

tuli Mure meile,

käärid irevil.

 

Viskas vaeva-särgid

laste kaelale,

õmbles mustad märgid

elupaelale.

 

Kattis punapalge

suri-siidiga,

segas juulsed balge

traagelniidiga.

 

1942

 

Poeemid

 

Mõrane peegel (katkend)

 

Sass päiksepaistel töötas, rühmas,

kuid istus halva ilmaga

ja lambivalgel oli kühmus:

ta oli ühe silmaga.

Must side ähvardavalt vahtis

ta näost nii kaamelt-kõhetust

ja nagu summutada tahtis

liig õnnelikku õhetust.

Karm oli ainsa silma sina,

karm kõne, kongus kotkanina.

Kuid haigetoas ei kaevatud,

sest sinna rüseledes joosti

ja kuulsa mehe juures troosti

said kurjast vaimust vaevatud.

 

1939

 

Korallid emajões

Allikal

 

Vanast vihikust

 

Ei, mitte kõrgel pööningul,

vaid keldris

on mu tuba,

kus Vidri Reinu tõlgin ma

viis aastat

virgalt juba.

Siinsamas tossab pesuköök

päev läbi paksus aurus.

Ei säärast nimbust pärida

saa ükski

salmi-saurus.

 

Elu on alles uus

 

 

Lindprii

 

Kui ta lendas kesk laadamelu -

siis togiti kohe:

tohoh?

 

Kui ta laulis, mis aare on elu - 

siis haavati huupi:

hurjoh!

 

Kui ta põgenes pilvede taha - 

siis naerdi solvunult:

soh?

 

Kui ta kivina kukkus maha -

siis ei noritud

mitte üks noh.

 

Ood vanale kartulikorvile

 

***

 

See oli seal, kus paistab tuttav põlluparras,

toa kohal kõrge kuhjavarras,

must vihmapilv

ja vikerkaar.

 

See oli siis, kui enne jaani

päev oma kiirtekahlu soeb,

keskööni 

lillepiiblit

loeb ***

 

Inimhetk

 

Kaduv käsi

 

Mu kaduv käsi

paberile

valujooni

veab.

 

Neid loeb

ehk ükskord see,

kes tähtedest ja elust

enam teab.

 

Neid loeb

ehk ükskord see,

kes üle tuhamäe

 

näeb,

mida siit

mu valuhellad silmad

veel ei näe.

 

1985

 

Kodu

 

Värav

 

Sa ei tunnegi vist

ega talu

neid

kes kannavad ühtevalu

raskelt rammitud kive ja rauda

eemale

värava eest.

 

Need on elusse armunud hinged,

ilmatelje tegija

lapsed.

 

Ära hüvede aeda neid hüüa.

Sõnalõksuga

ära püüa

neid paberist paradiisi.

Ära lükka neid,

ära löö.

 

Oh usu,

kui õhtu eeli

aeg unustab hajameeli

meid hetketa hämarikku -

siis ilmaväravas ikka

jääb kivikaaluja kätte

ivake

igavikku.

 

1985