Marie Under & Betti Alver
Betti alveri looming
TÄHETUND
Tuhm kalender
Kevadekartus
Kevad - ei tule ja tulla ei tohi -
tuisake, talvised metsad ja mäed!
Aga kui tärkavad lilled ja rohi,
surun ma silmile kõvasti käed.
Ütlen siis koidikul ärganud käole:
"Vaakuja vares, kas sul pole und!"
Kukub ent õisi mu kuumale näole -
ohkan ma: "Oh seda värsket lund!"
1946
Tõrkuja
***
Ma nägin und: mind jumal jättis maha,
ma sosistasin ainult: pole paha!
Ma nägin und: arm põgenes mu rinnast,
ma kohkusin, kuid lehvitasin kinnast.
Ma nägin und: mu kohal kustus laotus,
ma hüüdsin hämarusse: väike kaotus!
Ma ärkasin: päev avas valge süle,
mu armsam hellalt kummardus mu üle,
kuid surudes end vastu külma seina,
ma tundsin suurt ja põletavat leina.
1939
Päikesele
Maalija lõvipuuris
Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist,
pilk purjus lainetava laka toonist,
ma segan värve, teades, et sest puurist
ei vii ma ise välja ühtki joonist.
Kui lõvis, kelle küüntest õnn mind päästaks,
ma leiaks kas või mõistmist nagu sõbras, -
siis ometi mind kunagi ei säästaks
mu enda maalit majesteetlik tõbras!
1936
Kuri päev
Räägi tasa minuga
Räägi tasa minuga,
siis mu kuulmine on ergem.
Räägi tasa minuga,
tasa taibata on kergem.
Inimrõõmu, hingehärmi
tunnen-taban läbi tuule.
Ainult surnud sõnalärmi
kuuldeski mu kõrv ei kuule.
1965
Helde andja
Rätsep Mure
Mööda maanteed eile
vihma virevil
tuli Mure meile,
käärid irevil.
Viskas vaeva-särgid
laste kaelale,
õmbles mustad märgid
elupaelale.
Kattis punapalge
suri-siidiga,
segas juulsed balge
traagelniidiga.
1942
Poeemid
Mõrane peegel (katkend)
Sass päiksepaistel töötas, rühmas,
kuid istus halva ilmaga
ja lambivalgel oli kühmus:
ta oli ühe silmaga.
Must side ähvardavalt vahtis
ta näost nii kaamelt-kõhetust
ja nagu summutada tahtis
liig õnnelikku õhetust.
Karm oli ainsa silma sina,
karm kõne, kongus kotkanina.
Kuid haigetoas ei kaevatud,
sest sinna rüseledes joosti
ja kuulsa mehe juures troosti
said kurjast vaimust vaevatud.
1939
Korallid emajões
Allikal
Vanast vihikust
Ei, mitte kõrgel pööningul,
vaid keldris
on mu tuba,
kus Vidri Reinu tõlgin ma
viis aastat
virgalt juba.
Siinsamas tossab pesuköök
päev läbi paksus aurus.
Ei säärast nimbust pärida
saa ükski
salmi-saurus.
Elu on alles uus
Lindprii
Kui ta lendas kesk laadamelu -
siis togiti kohe:
tohoh?
Kui ta laulis, mis aare on elu -
siis haavati huupi:
hurjoh!
Kui ta põgenes pilvede taha -
siis naerdi solvunult:
soh?
Kui ta kivina kukkus maha -
siis ei noritud
mitte üks noh.
Ood vanale kartulikorvile
***
See oli seal, kus paistab tuttav põlluparras,
toa kohal kõrge kuhjavarras,
must vihmapilv
ja vikerkaar.
See oli siis, kui enne jaani
päev oma kiirtekahlu soeb,
keskööni
lillepiiblit
loeb ***
Inimhetk
Kaduv käsi
Mu kaduv käsi
paberile
valujooni
veab.
Neid loeb
ehk ükskord see,
kes tähtedest ja elust
enam teab.
Neid loeb
ehk ükskord see,
kes üle tuhamäe
näeb,
mida siit
mu valuhellad silmad
veel ei näe.
1985
Kodu
Värav
Sa ei tunnegi vist
ega talu
neid
kes kannavad ühtevalu
raskelt rammitud kive ja rauda
eemale
värava eest.
Need on elusse armunud hinged,
ilmatelje tegija
lapsed.
Ära hüvede aeda neid hüüa.
Sõnalõksuga
ära püüa
neid paberist paradiisi.
Ära lükka neid,
ära löö.
Oh usu,
kui õhtu eeli
aeg unustab hajameeli
meid hetketa hämarikku -
siis ilmaväravas ikka
jääb kivikaaluja kätte
ivake
igavikku.
1985
